Canberra

Kui teil on hiljuti Austraalias või Uus-Meremaal sündinud laps, tuleb sündmus kanda Eesti rahvastikuregistrisse. Toiming on tasuta ning seda saab teha Eesti Vabariigi Suursaatkonna Canberras kaudu juhul, kui teie elukoht on Rahvastikuregistris registreeritud Austraalias või Uus-Meremaal.

Kui Eesti elukohaga kodanik soovib lapse sündi registreerida välisesinduses, tuleb tal esmalt korrastada oma elukohaandmed rahvastikuregistris. Teise võimalusena võib perekonnaseisudokumendid esitada Eestis oma rahvastikuregistrijärgse elukoha maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele.

Rahvastikuregistri andmehõive jaoks on esmalt vajalik Austraalias või Uus-Meremaal välja antud originaalsünnitunnistus apostillida.
Juhised Austraalia dokumentide apostillimiseks
Juhised Uus-meremaa dokumentide apostillimiseks

Kui dokument on apostillitud, saada see registreeritud postiga EV Suursaatkonda Canberras koos mõlema vanema passikoopiatega. Passikoopiate peale kirjuta „Koopia õige“ + kuupäev + passi omaniku allkiri. Austraalia lisa ka tühi endale adresseeritud ekspressposti ümbrik originaaldokumendi tagastamiseks.

Eraldi avaldust sünni registreerimiseks ei ole enamikul juhtudel vaja esitada. Soovi korral võib dokumentidele lisada kaaskirja, kuid see ei ole sünnikande tegemiseks vajalik.

Kui lapse eestipärane nimi sisaldab täpitähti, kuid ingliskeelsel sünnitunnistusel on nimi märgitud ilma täpitähtedeta, näiteks perenime Mänd asemel Mand, tuleb lapsevanemal otsustada, millist nimekuju soovitakse Eestis ametlikult kasutada. Kuna konsul saab andmehõive teha dokumendi alusel, siis juhul, kui soovitakse Eestis kasutada eestipärast kirjapilti ehk täpitähtedega nimekuju, tuleb dokumentidele lisada lapsevanema lihtkirjalik avaldus. Avalduses peab olema selgelt märgitud, millist nimekuju soovitakse lapse puhul Eesti rahvastikuregistris kasutada.

Pärast sünnikande tegemist saab laps Eesti isikukoodi ning esitatud dokumendid saadetakse lapsevanemale tagasi. Eraldi tõendit sünnikande tegemise kohta ei väljastata. Lapsevanem saab enda ja lapse andmetega tutvuda riigiportaalis eesti.ee. Lapsele passi taotlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.

Eesti Vabariigi Suursaatkond Canberras asub:
12 Darwin Avenue
Yarralumla ACT 2600
Austraalia

Küsimuste korral võta meiega ühendust telefonil +61 2 6152 1420  või e-posti teel: [email protected]

 

Enim korduma kippuvad küsimused:

Elan Austraalias, kuid minu elukoha andmed on rahvastikuregistris registreeritud Eestis. Kas saatkond saab mind aidata rahvastikuregistri andmete uuendamise ja lapse sünni registreerimisega?
Kui Eesti kodaniku elukoht on rahvastikuregistris registreeritud Eestis, kuid ta soovib siiski andmehõivet teha välisesinduses, tuleb tal esitada mõjuv põhjus, täita vastav taotlus ning saata see saatkonda kaalumiseks.
Alles pärast elukoha andmete uuendamist rahvastikuregistris saab saatkond teha andmehõive lapse sünni kohta

Lapse sünd tuleks rahvastikuregistris registreerida 30 päeva jooksul. Kuidas on see Austraalias või Uus-Meremaal võimalik?
Sõltuvalt Austraalia osariigist võib lapse sünnitunnistuse kättesaamine võtta mitu nädalat või isegi paar kuud. Seejärel võib ka dokumendi apostillimine võtta omakorda samakaua aega.
Seetõttu soovitame alustada lapse sünni registreerimiseks vajalike toimingutega esimesel võimalusel pärast nõuetekohaste dokumentide kättesaamist. Kui dokumentide väljastamine ja apostillimine võtab kauem aega, ei ole 30-päevase tähtaja ületamine sellises olukorras tavaliselt välditav ning kehtib saatkonna poolne soovitus, abielu registreerida rahvastikuregistris esimesel võimalusel.

Kas sobib, kui lasen lapse sünnitunnistuse e-apostillida?
Austraalia ja Uus-Meremaa e-apostill ei ole kõige sobivam lahendus, kuna üksnes e-apostilli alusel ei ole võimalik dokumendi ehtsust vajalikul viisil kontrollida. Seetõttu ei pruugi e-apostill andmehõive tegemist lihtsustada ning võib kaasa tuua täiendavaid toiminguid ja kulusid. Soovitame lasta originaaldokumendi kohe apostillida paberkandjal ning edastada apostillitud originaaldokument Eesti Suursaatkonnale Canberras.

Lapse üks vanematest, kes on Austraalia kodanik, ei ole kunagi passi olnud. Kuidas toimida?
Rahvastikuregistri kande tegemiseks on üldjuhul vajalik mõlema lapsevanema passi koopia. Austraalia või Uus-Meremaa dokumentidel ei pruugi olla kogu rahvastikuregistri kande tegemiseks vajalikku teavet, näiteks täielikke sünniandmeid. Kui ühel lapsevanemal ei ole passi ega ole seda ka kunagi olnud, palume võtta ühendust Eesti Suursaatkonnaga Canberras e-posti aadressil [email protected]

Mul on väga kiire lapse sünni registreerimisega Rahvastikuregistris, kuid apostillimise järjekord on ligi kaks kuud. Kas võin sünni registreerimise protsessi kiirendamiseks isiklikult saatkonda tuua?
Kahjuks mitte. Ilma apostillita ei ole võimalik Austraalias väljastatud sünnitunnistust Eestis ametliku dokumendina aktsepteerida. Sünnitunnistuse isiklikult saatkonda toomine ei asenda apostilli ega kiirenda seetõttu andmehõive tegemist. Dokument tuleb enne saatkonnale esitamist nõuetekohaselt apostillida.

Plaanin reisida lapsega Eestisse neljaks kuuks. Reisi ajaks jõuan lapse sünni Eesti rahvastikuregistris registreerida, kuid Eesti passi plaanin talle taotleda alles Eestis viibides. Laps reisiks Eestisse Austraalia passiga. Kas see on lubatud?
Eesti kodaniku reisidokument on Eesti pass. Seetõttu ei saa Austraalia passiga reisides lähtuda sellest, et lapse Eesti kodakondsus iseenesest tagab talle Euroopa välispiiri ületamisel Eesti kodanikuga samad tingimused. Kui laps on reisimise ajal veel alla ühe aasta vana ning Eesti passi ei jõuta enne reisi taodelda, tuleb lapsele taotleda ajutine reisidokument (ETD).
Kui laps siseneb Schengeni alale Austraalia passiga, kohaldatakse talle Austraalia kodaniku suhtes kehtivaid piiriületus- ja viibimisnõudeid. Austraalia kodanik võib üldjuhul viibida Schengeni alal viisavabalt kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.
Kui plaanite lapsega Eestis viibida neli kuud, tuleb seetõttu enne 90-päevase viisavaba viibimisaja lõppemist korraldada lapse Eestis viibimise õiguslik alus. Üheks võimaluseks võib olla pikaajalise viisa taotlemine. Kui laps saab Eestis viibimise ajal Eesti passi, võib olla vajalik enne 90 päeva täitumist Schengeni alalt lahkuda ning seejärel uuesti siseneda juba Eesti passiga.