Eesti kodaniku käsiraamat

Kui Eesti kodanik elab välismaal ning lähim Eesti välisesindus jääb paljude kilomeetrite ja pikkade sõidutundide kaugusele (mõnikord sootuks teise riiki), võib konsulaarteenuse saamiseks saatkonda või konsulaati reisimine olla tüütu, aeganõudev ja kulukas. Ka esindusele lähemal elades on digitaalne suhtlus Eesti riigiga palju mugavam ja odavam.

Siit käsiraamatust leiate nõuandeid ja nippe, kuidas säästa närve, aega ja raha ning muuta oma suhtlemine Eesti esinduse ja Eesti riigiga laiemalt lihtsamaks, mugavamaks ja odavamaks.

Käsiraamat on koostatud Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Canberras ja selles kirjeldatu on mõeldud kasutamiseks eelkõige Austraalias. Suurem osa kirjeldatud nippidest (näiteks digitaalse identiteedi kasutamine välismaal või dokumentide tellimist erinevates digitaalsetes iseteeninduskeskkondades puudutav osa) töötavad ka teistes riikides, teiste puhul (näiteks dokumentide tellimine või saatmine posti teel) tasub enne käsiraamatus toodud nõuannete kasutamist Austraaliast väljaspool arutada asja selle Eesti välisesindusega, kelle poole te teenuse saamiseks pöörduda kavatsete.

Sisukord

Kuidas on kõige mugavam ja lihtsam välismaal olles kasutada Eesti kodaniku digitaalset identiteeti

Kuidas on välismaal olles kõige lihtsam taotleda Eesti kodaniku passi ja ID-kaarti

Kuidas on kõige lihtsam kanda Eesti registrisse välismaal registreeritud perekonnaseisusündmus

Eestis registreeritud perekonnaseisusündmuste kohta tõendite tellimine

Elukoha registreerimine

Kuidas on kõige mugavam ja lihtsam välismaal olles kasutada Eesti kodaniku digitaalset identiteeti

Võime end digitaalselt tuvastada ja digitaalset allkirja anda on teinud inimete elu Eestis lihtsamaks ja mugavamaks juba rohkem kui kakskümmend aastat, Digitaalset asjaajamist kasutades on ka välismaal elaval Eesti kodanikul võimalik oma elu mugavamaks muuta – kodust lahkumata saab näiteks taotleda uut Eesti passi või ID-kaarti, osaleda valimistel, teha notariaaltoiminguid, tellida dokumente ning kasutada loendamatuid teenuseid, mida pakub erasektor.

Eesti kodanik saab sõltumata asukohast oma digitaalset identiteeti realiseerida kolmel moel: ID-kaardiga, mobiil-IDga või Smart-IDga. ID-kaart ehk isikutunnistus on Eesti inimeste digitaalse identiteedi alus, Eestis elavale inimesele on ID-kaart suisa kohustuslik dokument. Digitaalse identiteedi moodustavad sertifikaadid (isikutuvastamise sertifikaat ja allkirjastamise sertifikaat) asuvad ID-kaardi kiibil. ID-kaardi abil oma digitaalse identiteedi kasutamiseks peab lisaks kehtivate sertifikaatidega ID-kaardile ja PIN-koodidele olema käepärast ka internetiühendusega arvuti, millega on ühendatud kaardilugeja ja millesse on installitud ID-kaardi kasutamiseks vajalik tarkvara (DigiDoc).

Mobiil-ID puhul asuvad sertifikaadid Eesti mobiilsideoperaatori poolt väljastatud SIM-kaardil, mobiil-ID toega SIM-kaardi saamiseks tuleb pöörduda Eestis tegutseva mobiilsideoperaatori poole. Mobiil-ID kasutamiseks on tarvis mobiiltelefoni ja PIN-koode. Mobiil-ID kasutamine välismaal on tülikas, sest see eeldab Eesti mobiilinumbri olemasolu ning selle kasutamisega välismaal võivad kaasneda täiendavad kulud (SMSi saatmine Eestisse).

Smart-ID puhul on digitaalse identiteedi kasutamiseks vajalikud sertifikaadid talletatud kasutaja nutiseadmesse. Smart-ID konto loomiseks on vaja nutiseadmesse installida Smart-ID rakendus, kasutamiseks on vaja vaid internetiühendusega nutiseadet ja PIN-koode. Smart-ID on kaasaegses nutiseadmete keskses maailmas välismaal viibijale lihtsaim ja parim viis, kuidas oma digitaalset identiteeti kasutada, sealhulgas näiteks juhtudel kui sobivat kaardilugejat või ID-kaardi tarkvara sisaldavat arvutit pole parasjagu käepärast. Valida Smart-IDga veel ei saa, aga enamus teistest Eesti riigi poolt pakutavatest e-teenustest on Smart-IDga kättesaadavad.

Mobiil-ID ja Smart-ID aktiveerimiseks peab inimesel olema teine kehtiv ja töötav digitaalse tuvastamise ja digiallkirja andmise võimalus – ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID konto. Smart-ID konto korduvaktiveerimisel uues telefonis saab konto aktiveerida kasutades enda nutitelefoni ja lugedes sellega Eesti vabariigi passil olevaid kiibi andmeid – Info selle kohta on leitav siit.

Mobii-ID ja Smart-ID on iseseisvad dokumendid ja nende kehtivus ei ole seotud ID-kaardi kehtivusajaga. Täpsemat teavet Eesti digitaalse identiteedi ja selle kasutamise kohta leiab ID-kaardi ametlikult veebilehelt id.ee (samast saab ka alla laadida vajalikku tarkvara), Smart-ID kohta täiendavalt Smart-ID veebilehelt.

Näide: ole nagu Valdur!

Newcastle-s elava Valduri ID-kaardi kehtivus lõppes 30. augustil 2024. aastal. Uue ID-kaardi taotluse esitas ta aegsasti Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses ning kuna Valduril oli aprilli viimasel nädalal plaanis sõita ärireisile Sydney-sse, palus ta oma uue ID-kaardi saata väljastamiseks just sinna. 10. augustil saigi ta aukonsulilt Sydney-s teate, et tema ID-kaart on kohale jõudnud, kuid peagi selgus, et äriasjad ei võimaldanud tal enne septembri algust Newcastle’st lahkuda. Kuna Valdur ajab äri ka Eestis, siis tekitaks digitaalse tuvastamise ja digiallkirja andmise võimeta jäämine tema jaoks tõsiseid probleeme. Nende probleemide vältimiseks kustutab Valdur oma varem loodud Smart-ID konto ning loob 25. augustil viimaseid päevi kehtivat ID-kaarti kasutades uue. Tema uus Smart-ID konto kehtib kolm aastat ja perioodil, mil tal kehtivat ID-kaarti ei ole, saab ta oma asjad Eestis aetud Smart-IDga.

Näide: ole nagu Maie!

Maie on 67aastane Eesti pensionär, kes veedab suure osa aastast laste ja lapselaste juures Perth-s, Lääne-Austraalias. Maie pension laekub Eesti pangakontole, kust ta selle internetipanka ja Wise’i kasutades oma Austraalia pangakontole kannab. Ühel päeval avastab Maie, et tema ID-kaardi kehtivus lõppeb paari päeva pärast ja kuna tema sõrmejäljed Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis on vanemad kui kuus aastat, siis iseteeninduses ta uut ID- taotleda ei saa. Õnnetuseks ei ole tal võimalik ka niipea minna Eesti välisesindusse uusi sõrmejälgi andma. Õnneks taipab Maie veel enne ID-kaardi kehtivusaja lõppu registreerida omale Smart-ID konto ning tänu sellele saab ta oma rahaasju Eesti pankades rahulikult edasi ajada ka pärast ID-kaardi kehtivuse lõppemist. Uue ID-kaardi taotluse esitab ta Eestis, kuhu ta plaanib jõule veetma minna.

Kas teadsid, et

kui näed, et sul ei õnnestu mingil põhjusel õigeaegselt uut ID-kaarti taotleda või ei jõua sa uuele kaardile õigeks ajaks välisesindusse järele minna, saad oma digitaalse asjaajamise võimet pikendada Smart-ID Smart-ID kehtib kolm aastat ning selle kehtivus ei ole seotud ID-kaardi kehtivusega;
kui sul ei ole ID-kaardile sobivat kaardilugejat, siis kaardilugeja saad soetada elektroonikaseadmeid müüvast (interneti)poest. Kaardilugeja valimisel on abiks ID-kaardi ametlikul leheküljel olev loetelu Eesti ID-kaardiga testitud kaardilugejatest. Kui sul siiski sobivat kaardilugejat soetada ei õnnestu, küsi nõu Eesti välisesindusest;
kui oled ära unustanud oma ID-kaardi PIN-koodid, siis uute koodide saamiseks pöördu sulle sobivasse Eesti välisesindusse või PPA teeninduspunkti Eestis. Uute koodide saamiseks välisesindusest tuleb broneerida aeg ja koos ID-kaardiga esindusse isiklikult kohale tulla;
selleks, et Eesti riigi sulle mõeldud teated (näiteks teavitus selle kohta, et sinu dokumendi kehtivusaeg hakkab peagi lõppema) jõuaksid kindlasti sinuni, tuleb riigiportaalis eesti.ee seadistada oma ametlik http://www.eesti.ee/postkast/et/seaded.

Kasulikud viited

Kuidas on välismaal olles kõige lihtsam taotleda Eesti kodaniku passi ja ID-kaarti

Kõige mugavam, lihtsam, kiirem ja soodsam on taotleda korduvaid Eesti kodaniku isikut tõendavaid dokumente (Eesti kodaniku pass ja ID-kaart) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) iseteeninduses, kuid välisriigil elavad Eesti kodanikud ei saa tihtipeale iseteenindust kasutada, sest täidetud ei ole vajalikud eeldused: võime end digitaalselt tuvastada ja kehtivad sõrmejäljed PPA andmebaasis. Suurimaks ja ületamatuks takistuseks mugavama taotlusviisi kasutamisel saab tavaliselt just kehtivate sõrmejälgede puudumine. Seda takistust on võimalik vältida, kui uuendada oma sõrmejälgi ka taotluste esitamise vahelisel ajal.

Eesti kodaniku passi ja ID-kaardi tarbeks antud sõrmejäljed kehtivad Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis kuus aastat ning välismaal viibides saab sõrmejälgi andmebaasis uuendada ka ilma uut taotlust esitamata – tuleb vaid Eesti välisesinduses sõrmejälgede andmiseks aeg broneerida, oma kehtiva Eesti dokumendiga kohale minna ning sõrmejäljed PPA andmebaasis uuendatakse paari minutiga ja täiesti tasuta. Kui inimene ei tea täpselt, kas tema sõrmejäljed on veel kehtivad, siis sõrmejälgede kehtivust PPA andmebaasis saab kontrollida internetis: dokumentide taotlemisel antud sõrmejälgede kehtivust PPA kodulehel või iseteeninduses, taotluste vahelisel ajal välisesinduses antud sõrmejälgede kehtivust aga ainult PPA iseteeninduses.

Nipid:

kui Eesti kodanik andis viimati sõrmejäljed ID-kaardi taotluse esitamise ajal, siis järgmise ID-kaardi saab ta PPA iseteeninduses taotleda nende samade sõrmejälgedega (ID-kaart kehtib viis aastat, sõrmejäljed aga kuus aastat);
kui Eesti kodanik andis viimati sõrmejäljed passi taotluse esitamise ajal, siis järgmise Eesti kodaniku passi jaoks on vaja anda uued sõrmejäljed (täiskasvanud Eesti kodaniku pass kehib kümme aastat, sõrmejäljed aga kuus aastat). Oma sõrmejälgi saab uuendada broneeritud ajal mistahes Eesti välisesinduses, silmas peab vaid pidama, et see ei juhtuks rohkem kui kuus aastat enne seda, kui kodanik plaanib omale uut Eesti dokumenti taotleda. Tihti pakuvad Eesti esindused võimalust sõrmejälgi uuendada ka erinevatel väljaspool saatkonda või konsulaati toimuvatel üritustel (näiteks lühiajalised konsulaarmissioonid).

PPA iseteeninduses enda digitaalseks tuvastamiseks on vaja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti, PIN-koode ja kaardilugejat või kehtivat Smart-ID’d koos PIN-koodidega. Kui inimene kasutab Eesti mobiilsideoperaatori mobiil-ID võimega SIM-kaarti, siis saab iseteenindusse sisenemisel kasutada ka mobiil-ID’d. Kui sõrmejäljed on kehtivad, kuid hetkel puudub digitaalse tuvastamise võime, saab dokumente taotleda posti teel otse PPAst.

Näide: ole nagu Ants!

Brisbane-s elav Ants taotles Eesti passi ja ID-kaardi Eesti saatkonnas Canberras 3. novembril 2022. aastal. Taotlemisel andis ta ka sõrmejäljed, need kehtivad kuni 3. novembrini 2028. aastal. Enne kui Antsule 2022. aasta detsembri alguses väljastatud ID-kaart 2027. aastal kehtivuse kaotab, esitab ta PPA iseteeninduses kaardi saamiseks uue taotluse, kasutades selleks 2022. aastal antud ja taotluse esitamise ajal veel kehtivaid sõrmejälgi.

Selleks ajaks, mil Antsul on vaja esitada taotlus uue passi saamiseks, oleks aga 2022. aastal Canberras antud sõrmejäljed juba kehtetud ning Ants püüab leida võimalust, kuidas ta saaks uuendada oma sõrmejälgi taotlemiste vahelisel ajal. 2028. aasta suvel, kui Ants on puhkusel Inglismaal, külastab ta ka Eesti saatkonda Londonis ning annab seal uued sõrmejäljed. Kui 2032. aastal tuleb tal kätte aeg esitada taotlus uue passi ja uue ID-kaardi saamiseks, saab ta selle esitada mugavalt PPA iseteeninduses, sest 2028. aastal Londonis antud sõrmejäljed kehtivad kuni 2034. aastani.

Näide: ole nagu Mari!

Luksemburgis elava Mari ID-kaardi kehtivuse lõpuni on jäänud veidi vähem kui aasta ning Mari plaanis uuendada sõrmejälgi siis, kui Brüsselis töötav Eesti konsul Luksemburgis konsulaarmissioonil oli. Õnnetuseks Mari külmetas ning ei saanud planeeritud päeval Luksemburgis sõrmejälgi anda. Varsti pärast külmetusest paranemist sõidab Mari aga tööresisile Canberrasse. Ta võtab eelnevalt ühendust saatkonnaga Canberras ning astub kokkulepitud ajal justkui möödaminnes saatkonnast läbi. Paari minutiga on Mari sõrmejäljed PPA andmebaasis uuendatud ning Mari saab ID-kaardi kehtivusaja lõppemise lähenedes taotleda uut kaarti mugavalt PPA iseteeninduses.

Kas teadsid, et

kui sul on olemas võimalus end digitaalselt tuvastada ning sinu sõrmejäljed PPA andmebaasis on kehtivad, saad uusi dokumente taotleda internetis PPA iseteeninduses. PPA iseteenindus on dokumentide taotlemiseks kõige kiirem, kõige mugavam ja kõige soodsam koht, sellest parem saaks olla ehk vaid dokumentide taotlemine mõttejõu teel;
kui sinu sõrmejäljed on kehtivad, kuid võimalus end digitaalselt tuvastada puudub, saad dokumente taotleda ka posti teel, saates taotluse otse PPAle (taotlus koos vajalike lisadokumentidega tuleb saada aadressile Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn 15060, Estonia);
alla 12aastased lapsed ei pea dokumentidele sõrmejälgi andma, seega nende puhul ei ole sõrmejälgede puudumine iseteeninduse kasutamisel takistuseks, piisab vaid sellest, kui taotlust esitav vanem saab end digitaalselt tuvastada. PPA iseteeninduses on võimalik lapsele taotleda ka esmast dokumenti, kuid vaid juhul, kui laps on juba eelnevalt Eesti rahvastikuregistrisse kantud. Välismaal sündinud lapse Eesti rahvastikuregistrisse kandmisest saad lugeda siit.
tatolejad, kes on 70aastased või vanemad ei pea andma sõrmejälgi ID-kaardi taotlemisel, seega nemad saavad taotleda ID-kaarti iseteeninduses või posti teel ka siis, kui neil ei ole PPA andmebaasis kehtivaid sõrmejälgi;
Eesti Vabariigi välisesindused ei menetle Eesti passi ja ID-kaardi taotluseid, taotluste menetlemisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet Eestis. Kui te olete esitanud passi või ID-kaardi taotluse Eesti välisesindusse, iseteeninduses või posti teel ja soovite teada, kui kaugel menetlus on, siis palun kasutage selleks PPA kodulehel olevat päringut või pöörduge otse PPA poole.

Kasulikud viited

Kuidas on kõige lihtsam kanda Eesti registrisse välismaal registreeritud perekonnaseisusündmus

Kõik Eesti kodanikega välismaal toimunud perekonnaseisusündmused, olgu selleks näiteks sünd, abielu, abielulahutus, nimevahetus või surm, tuleks õigeaegselt kanda ka Eesti registrisse. Perekonnasündmuse õigeaegne kandmine Eesti rahvastikuregistrisse on kasulik eelkõige asjaosalistele endile – kui andmed välisriigis toimunud perekonnasündmuse kohta on Eesti registris olemas, on edaspidine asjaajamine Eestis palju lihtsam ja kiirem. Nii on näiteks palju lihtsam taotleda vastsündinud lapsele esmaseid Eesti kodaniku isikut tõendavaid dokumente, taotleda abielujärgse nimega uusi dokumente või algatada pärimismenetlust.

Austraalias registreeritud perekonnasündmuse Eesti registrisse kandmiseks tuleb Eesti Vabariigi saatkonnale või Eestis asuvale perekonnaseisuasutusele esitada perekonnaseisusündmust kajastav dokument – sünni-, abielu- või surmatunnistus või abielulahutuse tunnistus. Austraalias välja antud tunnistus, tõend või kohtuotsus peab eelnevalt olema kinnitatud apostilliga. Apostilliga kinnitavad Austraalias dokumente osariikide pealinnades asuvad Välisministeeriumi kontorid. Ingliskeelset Austraalias välja antud perekonnaseisudokumenti Eestis kasutamiseks tõlkima ei pea.

Välismaal viibides on kõige kiirem ja lihtsam pöörduda perekonnasündmuse Eesti registrisse kandmiseks Eesti välisesinduse poole. Saatkonda Canberras on dokumendid võimalikult esitada isiklikult või saata postiga. Mõlemal juhul tuleb saatkonnale esitada apostilliga kinnitatud perekonnasündmust kajastav tõend, tunnistus või kohtuotsus, omakäeline vabas vormis avaldus, milles avaldatakse soovi perekonnasündmus Eesti registrisse kanda ning välismaalasest osalise (näiteks värske abikaasa või lapse teine vanem) passi koopia. Kui dokumendid saadetakse saatkonda postiga, tuleb lisada ka avaldusele alla kirjutanud Eesti kodaniku passi koopia. Perekonnsündmust kajastava dokumendi originaali saab avaldaja pärast andmete Eesti registrisse kandmist tagasi.

Kuna Austraalias väljastatud abielutunnistusel ei ole eraldi kirjas abikaasade abielujärgseid nimesid, saab Eesti kodanik siiski soovi korral võtta omale abikaasa perekonnanime vastavalt konkreetses osariigis kehtivatele reeglitele. Uue nime võtmine on lihtsamast lihtsam siis, kui nime muutev Eesti kodanik ei ole pärast abiellumist taotlenud omale abielueelse nimega Eesti isikut tõendavaid dokumente – sel juhul tuleb saatkonnale esitavasse avaldusse lihtsalt lisada ka nimevahetuse soov. Oluline on avalduses selgelt ära märkida, milline osa uuest nimest on eesnimi, milline osa kesknimi (middle name) ja milline osa perekonnanimi. Kui kodanikule on Austraalias väljastatud juba mõni uue nimega dokument (juhiluba, pass, muu dokument), siis tuleks kindlasti lisada ka selle dokumendi koopia. Kordades keerulisem on nime muutmine juhul, kui inimene on pärast abiellumist juba taotlenud omale vana nimega Eesti dokumendid – siis tuleb uue nime saamiseks läbida eraldi nimemuutmise menetlus.

Välismaal registreeritud sünni või sõlmitud abielu saab Eesti registrisse kanda ka passi või ID-kaardi taotlemise käigus. Sellisel juhul lisatakse apostilliga kinnitatud perekonnaseisusündmust kajastav dokument uue passi või ID-kaardi taotluse juurde ning andmed kantakse registrisse uute dokumentide taotluse menetlemise käigus. Kuna perekonnaseisudokumendid tuleb esitada paberil, siis seda viisi kasutades ei saa uue dokumendi taotlust esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses, vaid taotlus tuleb esitada posti teel või isiklikult. Selliselt esitatud dokumentide originaalid saab inimene tagasi koos oma uue passi või ID-kaardiga.

Näide: ole nagu Helen!

Gold Coast-l elaval Helenil sündis 2024. aasta veebruaris tütar. Kohe pärast lapse sündi lasi ta sünnitunnistuse Brisbane-i osariigis asuvas Välisministeeriumi esinduses apostilliga kinnitada ning saatis vajalikud dokumendid posti teel saatkonda Canberras. Saatkond kandis lapse sünni Eesti rahvastikuregistrisse ning Helen taotles kohe Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses oma tütrele esmakordse Eesti kodaniku passi. Tänu nutikale asjaajamisele sai Helen oma tütre Eesti passi kätte vähem kui kolm kuud pärast tütre sündi.

Kas teadsid, et

kui välismaal registreeritud perekonnaseisusündmus on kantud ka Eesti rahvastikuregistrisse, piisab edaspidi sündmuse tõestamiseks Eesti ametiasutustele vaid rahvastikuregistri kandest, dokumente perekonnaseisusündmuse kohta enam Eesti ametiasutustele esitama ei pea;
lapsele esmakordset passi või endale uue (abielujärgse) nimega passi saab Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses taotleda kohe pärast seda, kui vastav kanne on rahvastikuregistrisse tehtud;
välismaal registreeritud perekonnasündmuse Eesti registrisse kandmise eest riigilõivu ei võeta, andmed kantakse rahvastikuregistrisse tasuta;
kui teie lähedane Eesti kodanik on surnud Austraalias, kuid teil ei õnnestu kuidagi hankida kõigile nõuetele vastavat surmatunnistust, pöörduge nõu saamiseks Eesti saatkonda Canberras või Eestis asuva perekonnaseisuasutuse poole;
kui teil on vaja Eesti registrisse kanda mõnes muus riigis registreeritud perekonnaseisutoiming, siis küsige dokumendi kinnitamise nõuete kohta nõu Eesti välisesindusest või Eesti Vabariigi välisministeeriumist.

Eestis registreeritud perekonnasündmuste kohta tõendite tellimine

Tihtipeale on Eesti kodanikel vaja välisriigis tõestada mõne Eesti registrisse kantud perekonnaseisusündmuse toimumise fakti, enamasti vajavad Eesti kodanikud dokumente Eestis registreeritud sünni või abielu kohta, harvemini teiste perekonnaseisusündmuste, näiteks surma või abielulahutuse kohta. Selles peatükis on kirjeldatud, kuidas on kõige lihtsam ja kiirem välismaal olles Eestis registreeritud perekonnaseisusündmuste (või lihtsamalt – perekonnasündmuse) kohta dokumente tellida.

Eestis registreeritakse perekonnasündmused rahvastikuregistris ja lisaks Eestis toimunud perekonnasündmustele saab sinna kanda ka välisriigis toimunud ja seal registreeritud perekonnasündmusi. Rahvastikuregistrist on võimalik dokumente (tõendeid, väljavõtteid) tellida nii Eestis kui ka välismaal toimunud perekonnasündmuste kohta.

Kui perekonnasündmus on toimunud Eestis, saab rahvastikuregistrist selle kohta tellida eraldi tõendi (sünnitõend, abielutõend, surmatõend vms) või sündmuse kohta teavet sisaldava rahvastikuregistri väljavõtte. Väljavõte erineb tõendist selle poolest, et kui tõend käib vaid ühe konkreetse sündmuse kohta, siis väljavõttesse saab lisada andmed erinevate sündmuste kohta. Samuti saab väljavõttesse lisada ka muud isiku kohta rahvastikuregistrisse talletatud teavet (elukoht, kontaktandmed jms). Eestis toimunud perekonnasündustest ei saa tõendit tellida vaid siis, kui abielu on lahutatud kohtus – sel juhul asendab tõendit kohtuotsuse kinnitatud ja tõlgitud ärakiri, kuid inimesel on võimalik tellida rahvastikuregistri väljavõte, mis sisaldab ka andmeid abielu ja abielulahutuse kohta.

Välismaal toimunud ja Eesti registrisse kantud perekonnasündmuse kohta tõendit väljastada ei saa, aga võimalik on tellida selliste sündmuste andmeid sisaldav rahvastikuregistri väljavõtte.

Perekonnasündmuste tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid on kõige lihtsam tellida kodust väljumata otse e-rahvastikuregistrist. Tõendi või väljavõte tellimiseks on vaja vaid e-rahvastikuregistrisse sisse logida (kasutada saab nii ID-kaarti, mobiil-ID’d kui ka Smart ID’d), valida menüüst tõendid ja väljavõtted ning järgida juhiseid. Rahvastikuregistri väljavõtte puhul saate ise valida, milliseid andmeid te väljavõttel näha soovite. Perekonnasündmuse tõend võib olla kas eesti, inglise, saksa või prantsuse keeles (erandiks on nimemuutmise tõend, mis saab olla vaid eesti keeles), rahvastikuregistri väljavõte saab olla eesti või inglise keeles. E-rahvastikuregistrist tellitud tõendi või väljavõtte saab välisesindus valmis teha kohe pärast seda, kui olete e-rahvastikuregistris avalduse esitanud ja riigilõivu tasunud (riigilõivu saab e-rahvastikuregistris tasuda nii ülekandega Eestis pangaarvelt kui ka krediitkaardiga). Kui teil on tõendi või väljavõtte kättesaamisega kiire, soovitame e-rahvastikuregistris tehtud tellimusest välisesindusele täiendavalt e-kirjaga teada anda.

Kui teil puudub võime end digitaalselt tuvastada, saate perekonnasündmuse tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõtteid tellida ka otse välisesinduse poole pöördudes. Tõendit või väljavõtet posti teel tellides tuleb saatkonnale Canberras saata vormikohane avaldus ja koopia tellija isikut tõendavast dokumendist, samuti tuleb lisada dokument riigilõivu tasumise kohta maksekinnitus. Rohkem teavet tõendite ja väljavõtete tellimise kohta ning riigilõivu kohta saate saatkonna koduleheküljelt..

Perekonnasündmuse tõendeid saab tellida ka Eestis asuvast perekonnaseisuasutusest, kuid need dokumendid peab Austraalias kasutamiseks tihtipeale kinnitama ka apostilliga. Kindlasti tuleb tõend või väljavõte tellida Eestis asuvast perekonnaseisuasutusest siis, kui soovite tõendit kasutada väljaspool siinse saatkonna konsulaarpiirkonda, sest Austraalias asuva saatkonna väljasatud tõendid kehtivad ainult Austraalias, Uus-Meremaal, Tongas, Samoal, Paapua Uus-Guineas, Vanuatul ja Fidžil.

Näide: ole nagu Mari ja Tarmo!

Mari ja Tarmo elavad koos oma kahe alaealise lapsega darwinis. Austraalia elamisloa taotlemiseks peavad nad Austraalia ametivõimudele esitama enda ja oma laste sünnitõendeid ning Mari ja Tarmo abielutõendi. Mari ja Tarmo esitavad tõendite tellimused kodust väljumata otse e-rahvastikuregistris, lisavad oma tellimusele soovi saada tõendid kätte posti teel ja annavad oma e-rahvastikuregistri tellimustest Canberras asuvale saatkonnale e-posti teel täiendavalt teada. Oskusliku e-teenuse kasutamise tulemusena jõuavad tellitud dokumendid Mari ja Tarmo postkasti 1-2 nädala pärast tellimuse esitamist.

Kas teadsid, et

Eesti välisesinduse poolt väljasatud tõendit või väljavõtet saab reeglina kasutada vaid selles riigis, kus välisesindus asub. Kui vajad tõendit või väljavõtet kasutamiseks mõnes teises riigis, siis konsulteeri enne tõendi tellimist konkreetse välisesinduse või Eesti Välisministeeriumiga;
Austraalias asuvate Eesti esinduste poolt väljastatud ingliskeelseid tõendeid ei ole Austraalias kasutamiseks üldjuhul vaja täiendavalt kinnitada ega tõlkida;
kuigi tõendit või väljavõtet tellides on võimalik valida ka e-posti teel edastatav digitaalselt allkirjastatud tõend, tuleb välismaal kasutamiseks tellida siiski paberil tõend;
USAs kasutamiseks tuleks tellida ingliskeelne Eesti tõend, teist tüüpi tõendeid (mitmekeelne standardvorm, CIECi tõend) Austraalias reeglina kasutada ei saa;
e-rahvatikuregistrist saab tellida tõendeid ja väljavõtteid enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava kohta. Teatud juhtudel on välisesindusest võimalik tõendit või väljavõtet tellida ka teiste isikute kohta, selliseid tõendeid e-rahvastikuregistri kaudu tellida ei saa. Enne teise isiku kohta tõendi või väljavõtte tellimist tuleks kindlasti konsulteerida konkreetse välisesindusega;
Eesti ametiasutusele ei pea Eesti registrisse kantud perekonnasündmuse kohta tõendit esitama, Eesti ametiasutus saab vajalikud andmed rahvastikuregistrist ise kätte.

Kasulikud viited

Elukoha registreerimine

Lisaks muudele andmete on Eesti rahvastikuregistris Eesti kodaniku kohta kirjas ka tema elukoha aadress. Elukoha aadressiks rahvastikuregistris võib olla nii Eesti kui ka välisriigi aadress ning andmed kannab registrisse kas kohalik omavalitsus Eestis või Eesti Vabariigi välisesindus inimese taotluse (elukohateate) alusel.

Rahvastikuregistri elukohaandmetel on paljudel juhtudel ka õiguslik tähendus. Näiteks eeldatakse ametlikus asjaajamises pea alati, et inimesele tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile saadetud teated jõuavad temani ning elukoha aadressile saadetud teate mittekättesaamist ei saa vabandada sellega, et tegelikult inimene sel aadressil ei ela. Lisaks on rahvastikuregistrisse kantud andmetel tähendus ka maksude laekumisel, kohaliku omavalitsuse teenuste osutamisel ja valimistel osalemisel. Näiteks ei saa valimistel häält anda inimene, kellel elukoha andmed puuduvad rahvastikuregistris sootuks või kui puuduvad andmed tema või tema esivanemate viimasel elukoha kohta Eestis (ei ole võimalik määrata valimisringkonda).

Korrektsed elukoha andmed rahavastikuregistris on eelkõige just inimese enda huvides ja seda ka siis, kui inimene elab välismaal. Teadmine, kui palju mingis riigis või piirkonnas Eesti kodanikke elab, aitab riigil palju paremini Eesti kodanikega kontakti hoida ning paremini planeerida välisesinduste või laiemalt riigi poolt välisriigis elavatele Eesti kodanikele pakutavaid teenuseid.

Kõige lihtsam on oma elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kanda või seda muuta e-rahvastikuregistrit kasutades – tuleb vaid e-rahvastikuregistrisse sisse logida (tuvastamiseks sobib nii ID-kaart, mobiil-ID kui ka Smart-ID), valida menüüst elukoha registreerimine ja järgida veebilehe antavaid juhiseid. Kui Eesti kodanikul puudub võimalus end digitaalselt tuvastada, saab ta välisriigi aadressi oma elukohaks registreerida ka Eesti Vabariigi välisesinduse kaudu. Elukoha registreerimiseks tuleb täita vastav taotlus (taotluse vormi saab alla laadida siit) ning tuua see isiklikult välisesindusse või saata välisesindusse posti või e-posti teel (posti ja e-posti saatmisel tuleb lisada ka koopia oma Eesti kodaniku passist või ID-kaardist). Kindlasti ei tohiks unustada taotluse üheksandat punkti, kuhu tuleb kirja panna enda või oma esivanemate viimane Eesti aadress kohaliku omavalitsuse täpsusega (Tallinna puhul linnaosa täpsusega, Tartu puhul linna täpsusega), sest nende andmete järgi määratakse kindlaks valimisringkond, kus välismaal elav Eesti kodanik Riigikogu valimistel hääletada saab.

Kui Eestis asuvat elukohta registreerides peab sellele oma heakskiidu andma ka konkreetse eluruumi omanik, siis elukohta välisriiki registreerides sellist nõuet ei ole. Inimese eelmine elukoha aadress kustutatakse registrist reeglina vaid uue elukoha andmete registrisse kandmisel, erandina saab Eesti aadressi rahvastikuregistrist kustutada (inimene jääb sel juhul registris ilma elukohata) eluruumi omaniku avalduse alusel (näiteks üürikorteri omaniku nõudmisel, kui üürisuhe on lõppenud).

Näide: ära ole nagu Aksel!

Enne 2019. aastal Austraaliasse, Victoria osariiki kolimist elas Aksel Tallinnas üürikorteris, mille aadress oli ka rahvastikuregistris registreeritud tema elukohana. Pärast Austraaliasse kolimist Aksel rahvastikuregistris oma elukoha aadressi Austraaliasse ei registreerinud ning kuna üürikorteri omanik lasi üürilepingu lõppemisel üürikorteri aadressi Aksli andmetest kustutada, jäi Aksel registris sootuks ilma elukohata. 2023. aasta Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise viimasel päeval soovis Aksel anda oma häält, kuid kuna tal rahvastikuregistris elukoha aadressi ei olnud, elektroonilise hääletamise lõpuni jäänud aja jooksul ta oma elukohaandmeid registris enam korda teha ei jõudnud ning esinduses hääletamine oli ka juba läbi, siis jäi Akslil vigaste elukohaandmete tõttu Riigikogu valimistel hääletamata.

Kas teadsid, et

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel;
välismaal sündinud lapse rahvastikuregistrisse kandmisel märgitakse tema elukoha aadressiks riik, kus ta sündis, kuid vanemad võivad kolme kuu jooksul alates lapse sünnist esitada kohalikule omavalitsusele Eestis elukohateate, milles nad avaldavad soovi registreerida lapse elukohaks Eesti aadress tagasiulatuvalt alates lapse sünnist;
välisriigis esmast Eesti kodaniku passi või ID-kaarti taotlevale inimesele märgitakse tema elukohaks riik, kus ta taotluse esitab. Täpse elukoha aadressi peab kodanik kas e-rahvastukuregistris või Eesti välisesinduses esitama pärast seda, kui ta on oma verivärsked dokumendid kätte saanud;
elukoha Eestisse registreerimise avalduse saab Eesti kodanik esitada kas elektrooniliselt e-rahvastikuregistri vahendusel või pöördudes kohaliku omavalitsuse poole Eestis, välisesinduse vahendusel elukohta Eestisse registreerida ei saa;
kohustus hoolitseda selle eest, et Eesti kodaniku ja tema alaealise lapse elukoha aadress rahvastikuregistris oleks korrektne (andmed vastaks tema tegelikule elukohale) on kehtestatud rahvastikuregistri seadusega;
kui viibid välismaal ajutiselt, tuleks elukoha registreerimise asemel registreerida oma ajutine välismaal viibimine Reisi Targalt

Kasulikud viited