Kui satud Austraalias viibides hädaolukorda, helista kohalikul hädaabinumbril 000 või võta ühendust saatkonnaga telefoninumbril +61 409 798 474 või 0409 798 474
Kui oled sattunud hädaolukorda töövälisel ajal või puhkepäevadel, võta ühendust väisministeeriumi valveametnikuga telefonil +372 53 01 9999.
Kui sa kaotad või sinult varastatakse pass või ID-kaart, väljastab konsul sulle tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistuse taotlemisel on vaja esitada:
Dokumendi taotlemiseks tuleb isiklikult esindusse kohale minna või elektroonselt saatkonnaga suhelda. Tagasipöördumistunnistus on mõeldud tagasi pöördumiseks Eestisse – sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi või elada asukohariigis.
Kui reisidokument on kaotsi läinud kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta.
Helistage koheselt Politsei- ja Piirivalveameti abiliinile +372 677 3377. Teie palvel peatatakse kaardil olevad sertifikaadid. Seejärel pole võimalik kaarti enam elektrooniliselt (nt digitaalse allkirja andmiseks) kasutada.
Kui Te esitate isikut tõendava dokumendi kaotsimineku korral saatkonnas taotluse uue dokumendi väljaandmiseks, märkides taotlemise põhjusena kaotsi läinud, hävinud, varastatud, siis tunnistatakse Teie dokument kehtetuks taotluse alusel ning eraldi avaldust dokumendi kehtetuks tunnistamiseks vaja ei ole.
Konsulaarabi andmine kuriteo ohvrile seisneb kannatanule tema õiguste kaitseks vajamineva informatsiooni andmises. Konsul ega aukonsul ei osuta õigusabiteenust, sest kummalgi pole rahvusvahelise tava kohaselt õigust sekkuda kohalikku õigusmõistmise protsessi.
Välisriigis kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad õigused – peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti saatkonnaga Canberras, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.
Mida saab konsul teha isiku kinnipidamisel? Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu põhjendatud vajadusel külastab konsul teda vanglas.
Mida konsul ei saa teha isiku kinnipidamisel? Levinud on väärarusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa poolt määratakse riiklik kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et tema võimuses on kinnipeetu kohe vanglast vabastada. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.
NB! Välismaal viibides tuleb järgida asukohariigi seadusi ja eeskirju. Seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest.
Eesti kodaniku surmajuhtumi korral informeerivad Austraalia võimud Interpoli kaudu Eesti politseid ja välisministeeriumi. Surmateate lähedastele edastab politsei.
Välismaal toimunud surmajuhtumi puhul soovitame ühendust võtta rahvusvahelist matuseteenust pakkuva ettevõttega. Juhul kui oli sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ühendust võtta ka kindlustusega. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud katab kindlustus või selle puudumisel sugulased või lähedased.
Konsul nõustab omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis eelkõige hõlmab vajalike dokumentide väljastamist ning üksikutel juhtudel ka urni või kirstu pitseerimist.
Kuna välismaal haigestunud inimese või õnnetusjuhtumis vigastatute ravimise ja koju toimetamise kulusid Eesti Haigekassa ega ka saatkond ei kanna, peame oluliseks rõhutada reisikindlustuse vajalikkust.