Canberra

Kui satud Austraalias viibides hädaolukorda, helista kohalikul hädaabinumbril 000 või võta ühendust saatkonnaga telefoninumbril +61 409 798 474 või 0409 798 474

Kui oled sattunud hädaolukorda töövälisel ajal või puhkepäevadel, võta ühendust välisministeeriumi konsulaarabi või hädaabi telefonil +372 53 01 9999.

Reisidokumendi kaotus

Alates 9. detsembrist 2025 hakatakse väljastama Euroopa Liidu (EL) ühtse vormiga tagasipöördumistunnistust (Emergency Travel Document, ETD), mis asendab seni väljastatud Eesti Vabariigi tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba (TPT ja TPL). Seda ajutise iseloomuga reisidokumenti saab taotleda Eesti saatkondades ning EL-i liikmesriikide välisesindustes.

Tagasipöördumistunnistust on vaja taotleda järgmistel põhjustel:

• reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud;
• reisidokument on aegunud ning uut ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saada;
• välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele.

Kui reisidokument on kaotsi läinud  kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta  ning esitada see koos tagasipöördumisdokumendi taotlusega. Politseitõend on vajalik hiljem esitada ka kindlustusfirmale, kui taotlete vargusega tekitatud kahjude hüvitamist.

Konsuli vastuvõtule tuleb aeg kokku leppida helistades tööpäevadel E-N 8.30 – 16.30 ja R 8.30 – 14.00 või saates e-kirja aadressile [email protected] ja

• täita taotlusankeet (PDF; DOC);
• esitada digitaalne dokumendifoto;
• tasuda koha peal riigilõiv. Tähelepanu Sularahas tasuda ei saa.

Kui saatkond asub kaugel, on võimalik taotlus esitada elektrooniliselt või posti teel ning kogu toiming viiakse läbi kaugtuvastusena (videokõne). Kaugtuvastamine sobib neile, kellel on oma elukohta  sõiduni aega (lennuk, laev ei lahku lähitundidel või järgmise päeva hommikul).

• Taotlejal peab olema internetiühendusega arvuti, nutitelefon jne või tal peab olema juurdepääs avalikule internetipunktile, et teha konsuliga vajalik videokõne.
• Taotleja organiseerib väljastatud dokumendi kohale toimetamise (maksta tuleb otse kullerfirmale, sest dokument saadetakse kulleriga tellija kulul) ja tasub kulud.

Vaata ka infot ReisiTargalt.

ID-kaardi/elamisloakaardi/digi-ID kaotus:

Kui on kahtlus, et Teie ID-kaart on kadunud või varastatud, tuleks peatada sellega seotud sertifikaadid: nii on Teie elektrooniline identiteet kaitstud. NB! Alates 17.11.2025 väljastatud ID-kaartide puhul sertifikaate peatada ei saa, saab ainult tühistada.

• Kuni 14.11.2025 väljastatud ID-kaartide sertifikaate saate peatada telefoni teel: helistades ID-abiliini numbril +372 677 3377. Selleks küsitakse teie isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi.
• Alates 17.11.2025 väljastatud ID-kaartide sertifikaate saab ainult tühistada (NB! peatada ei saa) Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses või teeninduses.

Peatatud ja tühistatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas. Tühistatud sertifikaate ei ole võimalik uuesti aktiveerida, nt kui dokument leitakse üles, mistõttu tuleks dokumendi elektroonilise osa kasutamiseks taotleda uus dokument. Juhul kui dokumenti ei ole vaja elektrooniliselt kasutada, kehtib dokument füüsiliseks isikutuvastuseks (nt reisidokumendina) oma kehtivusaja lõpuni.

Kui ID-kaart kaob või varastatakse, teavitage kindlasti Politsei- ja Piirivalveametit, kes saab vajadusel tunnistada ID-kaardi kui füüsilise dokumendi kehtetuks.

Kui Te esitate isikut tõendava dokumendi kaotsimineku korral saatkonnas taotluse uue dokumendi väljaandmiseks, märkides taotlemise põhjusena kaotsi läinud, hävinud, varastatud, siis tunnistatakse Teie dokument kehtetuks taotluse alusel ning eraldi avaldust dokumendi kehtetuks tunnistamiseks vaja ei ole.

Mida konsul saab teha?

• Väljastab abivajajale ajutise reisidokumendi.
• Nõustab vajadusel suhtlemisel kohalike ametivõimudega.
• Vahendab vajadusel suhtlust abivajaja lähedastega Eestis.

Raha kaotus

• Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole.
  • Eesti konsulid või aukonsulid sellistel juhtudel raha anda ei saa, kuid konsul aitab teil vajadusel võtta ühendust lähedastega ning nõustab rahaülekannete tegemisel.
  • Raha kaotuse korral on võimalik lähedastel raha saatmiseks hättasattunule kasutada ka rahvusvahelist kiirrahakaardi saatmise teenust, mida pakuvad näiteks MoneyGram, Western Union ja Wise.
  • Välisesindus saab anda rahalist abi nö tagatise olemasolul – väljamakse saab konsul teha juhul, kui vastav summa on lähedaste poolt kantud välisministeeriumi pangaarvele (SWEDBANK: EE122200221006104336, SWIFT/BIC:HABAEE2X, viitenumber 700025262, selgitusreale lisada abivajaja isiku nimi ja asukoht riigina).

Mida konsul saab teha?

• Annab nõu, kuidas saata raha abivajajale.
• Vahendab vajadusel suhtlust lähedastega Eestis.

Mida konsul ei saa teha?

• Ei saa osta uusi lennuki-, laeva-, rongi- või bussipileteid.

Kuriteo ohver

Konsulaarabi andmine kuriteo ohvrile seisneb kannatanule tema õiguste kaitseks vajamineva informatsiooni andmises. Konsul ega aukonsul ei osuta õigusabiteenust, sest kummalgi pole rahvusvahelise tava kohaselt õigust sekkuda kohalikku õigusmõistmise protsessi.

Kinnipidamine kuriteokahtlusega

Välisriigis kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad õigused – peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti saatkonnaga Canberras, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.

Mida saab konsul teha isiku kinnipidamisel? Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas.

Mida konsul ei saa teha isiku kinnipidamisel? Levinud on väärarusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa poolt määratakse riiklik kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et tema võimuses on kinnipeetu kohe vanglast vabastada. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.

NB! Välismaal viibides tuleb järgida asukohariigi seadusi ja eeskirju. Seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest.

Eesti kodaniku surm välisriigis

Eesti kodaniku surmajuhtumi korral informeerivad Austraalia võimud Interpoli kaudu Eesti politseid ja välisministeeriumi. Surmateate lähedastele edastab politsei.

Välismaal toimunud surmajuhtumi puhul soovitame ühendust võtta rahvusvahelist matuseteenust pakkuva ettevõttega.  Juhul kui oli sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ühendust võtta ka kindlustusega. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud katab kindlustus või selle puudumisel sugulased või lähedased.

Konsul nõustab omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis eelkõige  hõlmab vajalike dokumentide väljastamist ning üksikutel juhtudel ka urni või kirstu pitseerimist.

Mida konsul saab teha?

• Nõustab lähedasi põrmu transpordi küsimustes Eestisse.
• Vahendab vajadusel suhtlemist matusebürooga.
• Suhtleb vajadusel asukohamaa ametiasutustega.
• Väljastab vajadusel kirstu või urni pitseerimise tõendi.

Mida konsul ei saa teha?

• Ei maksa põrmu tuhastamise, matmise, transpordi, dokumentide vormistamise jt kulude eest.

Kuna välismaal haigestunud inimese või õnnetusjuhtumis vigastatute ravimise ja koju toimetamise kulusid Eesti Tervisekassa ega ka saatkond ei kata, peame oluliseks rõhutada reisikindlustuse vajalikkust.